Sissesõit ehk eesaed oli rajatud, sellest paremale jäi nüüd suureks saanud õuele aga....Igav liiv ja tühi väli:) Midagi tuli ette võtta. Otsustasin siia rajada ühe pika peenra. Kuna ta jääb majast üsna kaugele, mõtlesin ta sisustada kõrgemate taimede ja põõsastega, et nad ikka välja paistaks. Mu suureks sooviks oli rajada selline nn inglise peenar, kus taimed kasvaksid tihedalt ja mis vahetpidamata õitseks. Kõigepealt tekitasin lookleva piirde, kasutasin kuju saamiseks veevoolikut, mida on lihtne edasi-tagasi tõsta. Siis panin paika servakivid ja märkisin mõned põõsaste kohad.
Nii hakkas ta arenema. Kepikesed märgivad kohti, mis vajavad kõrgemat taimestust. Peenra seljataha jääb ümberistutatud vabakujuline hekk, mis moodustab õitsvatele püsikutele hea rohelise tausta.
Peenar on ummbes 80 m pikk. Oi kui palju kulub siia taimi, et ta kord kujuneks nii nagu ma teda ette kujutasin ja et tal tekiks oma ilme. Aga kui sa ikka tõeliselt unistad ja loodad ja tegema hakkad, tulevad ka taimed ja kõik muu, mida hetkel vajad. Tõesõna, mu head sõbrad on erinevaid taimi mulle hunnikute viisi siia kokku tassinud. Olgu nad kõik tänatud! Et mu siseõue ehk esimene peenar oli ka juba veidi üle asustatud, siis tõin osa kõrgekasvulisi lilli siia üle, et neil oleks siin veidi rohkem ruumi laiutada ja oma ilu näidata.
Sügisel muudavad mu peenra värvilisteks peamiselt põõsad.
On vist vajalik märkida, et mulle isiklikult meeldib väga raamhaljastus ja selle looduslik kuju.
Hea sõber soovitas ikka, et kui istutad taimi, siis pane ühte gruppi palju samast sordist või liigist.... saad ruttu tulemuse-välimuse ja kui suurde peenrasse panna kuhjaga erinevaid taimi, muutub tulemus närviliseks ja rahutuks.. Aga mina ei raatsinud ühte sorti mitut osta, vajadus oli mitmekesisust taga ajada, kõik taimed on ju nii põnevad ja kõike, mis müügil, tahaks ju endale ka saada. Nüüd toimuvad pidevalt ümberistutamised....õnneks on, kuhu neid panna ja midagi uut luua.
