Mõnel inimesel on suur vajadus maailma näha ja tunnetada olustikku. Nende hulka kuulun ka mina. Seda rändamise kihku on väga raske sõnadesse panna. Kes rändab, see mõistab!
Paljud hoitasid mind räpase India eest ja soovitasid külastada teisi ilusamaid paiku. Aga ma ei kahetse, et seal käisin. Seal olles tekib hoopis kohe teine tunne, eelkõige märkad huvitavat arhitektuuri ja loodust.
India on suurte kontrastide maa, kõrvuti on vaesus ja rikkus, on ülihoolitsetud paiku ja samas ka ääretut lohakust, mida ma isegi ei nimetaks räpasuseks, vaid pigem hoolimatuseks oma ümbruse vastu. Alustatu jäetakse pooleli, lammutatu koristamata, kuid inimesed on seal sõbralikud, lahked ja õnnelikud. Nende jaoks on oluline inimene, mitte ümbrus ja varandus. No jaa!
Võiks ju enda järel ära koristada aga samal ajal ta hoopis tegeleb oma elu nautimisega. Ta ei kiirusta, ta ei kurjusta. Valitseb tohutu rahu. See nakatas ka mind. Koju suutsin selle tunde tuua 3-ks päevaks ja siis oli Ta kadunud.
Soovitan kõigile, kel on vajadus ja võimalus rännata, ka Indias ära käia. Eelarvamusteta.
4 comments:
Aitäh! Su pildivalik on suurepärane.
Pildid on ilusad.Vahepeal on vahva kusagil kaugemal ära käia ja midagi uut avastada.
Aitäh Iirisesõbrale ja Muhedikule!
Mõnel on sellised kiiksud, et peab vahepeal ka teisi rahvaid vaatamas käima. On ikka ilmatuma tore näha maailma.
Kihvtid pildid! Väga uhke ehitis on seal ühel piltidest - nagu alla süvendisse laskuv: mis see olla võiks?
Post a Comment