Monday, March 5, 2012

LOOMINE-21.tuled

 Kodu rajamisel olen kogu aja rutanud, et kõik kiiresti-kiiresti  valmis saada ja siis hakata selles elu nautima. Aga võta näpust! Nii lihtsalt need asjad ei käi. Edasiliikumine on alati palju-palju aeglasem kui oskame endale ette kujutadagi, sest kogu aeg tekivad uued ideed ja alatasa avastad, et midagi on puudu.
Kui piirded ehitatud ja aiaosa enamvähem valmis, leidsin, et alates augustist on õhtud aias ikka väga pimedad. Eks nad olid seda ka varem:), aga siis ei pööranud sellele nii suurt tähelepanu, sest aed oli ju imepisike ja õhtuti polnud  mingit vajadust majast eemale minna. Nii koju tulles kui aias liikudes oli nüüd aga vaja kogu aeg kaasa tassida taskulampi, aga ka selle ühe lambiga oli ümbrus kuidagi kõhedavõitu, seda enam, et minus on vist peidus pisut jänestki.
Võtsime ette suure töö ja panime kõikjale aiavalgustid.Soojad suveõhtud on ju aias nii mõnusad, pimeduse pärast ei tahaks ju samuti väga vara  tubaseks jääda. Nüüd on õhtud õues hoopis kaunimad ja koju tulles tekib samuti mõnus tunne kui sind on ootamas valgustatud rajad.
 Et aia valgustamine oleks taskukohasem, nuputasin veidi ja tegime nad mitmest osast kokku. Kuna valgustid on kallid, ostsin ainult soodsa hinnaga kuplid, need panin juppideks lõigatud kõige odavamate raudtorude otsa, kuhu said peitu elektrijuhtmed.

 Suveüritustel läks terrassidel pimedaks, ei näinud isegi vestlejat, rääkimata söömisest. Lisasime ka sinna täiendava valgustuse. Nüüd on hoopis julgem, aga ka kaunim õhtuti väljas käia. Kui koer haugub, on samuti näha, mis tal plaanis on.
 Nüüd on sedasi, et iga valgustada saab igat nurgatagust. Eriliselt võluvad on valgustatud puud ja peenrad, neil on pimedas rääkida hoopis teised lood kui päeval
Jaanipäevad on ilusad  oma valgete öödega. Lisasime sellele ajale sära juurde. Olime jõulutuled unustanud puusse, nüüd lülitasime nad sisse. Ilus sai ja tegi rõõmsamaks kogu olemise.

                                                  Muinasjutuline Jõuluõhtu!
                                                             Vaikne Jõuluõhtu!
 Ühel aastal läksin tuledega küll liiale. Olin aastatega varunud igasuguseid elektriküünlaid ja mul oli ka viitsimist neid üles panna. Ilm ka soodustas seda, ega suure külma ja tuisuga ju ei taha õues toimetada.
 Meie pere fotograaf teeb väga huvitavaid  võtteid, nendest saaks kohe terve albumi.
                                         Jõulutuled! Tänaseks on nende iga läbi...kahjuks.

5 comments:

Milda said...

Tuled aias pimedal ajal on väga vahva. Meil väike aed ja oleme senini kasutanud neid päikesepatareiga tulukesi, mis eriti ei valgusta, aga pimedas oma silmadega olemise teevad mõnusaks igatahes. Saatus ei ole neil aga kerge olnud - veepealse palli püüdis lapse koer kinni ja tegi üks null. Nüüd on oma aastane üksi kodus olles rakendanud oma jõudu teiste tulukeste peal:(

MUHEDIK said...

Valgustatud aiad on kutsuvad ja müstilised. Ka meie kasutasime siiani päikesepatareidega valgusteid, aga nende eluiga on kahjuks suhteliselt lühike, nüüd talvel mõtleme..:D

isehakanud lillekasvataja said...

Imeilus! Ka meil on kange kiusatus aeda valgusteid panna. Need päikesepatareiga valgustid on proovitud. Ilusad muidugi aga väikese jõuga. Tahaks ikka uhkemat :)
Teil on see küll väga ilus

Köögikata said...

väga lahe idee panna jaaniööl jõulutuled puus särama.

Tii said...

Ilus avar maja ja palju kenasti kujundatud kohti, mida on põhjust valgustada. Kui neid loomise postitusi järjest vaadata, siis tuleb tunne, et nüüd peaks iga ruutmeeter kujundatud olema, kuid üldvaadetelt on näha, et tegelikkuses on suurt lagedat rohuvälja ja ruumi uuteks ideedeks veel küll ja küll. Ongi see mõnusam aeg kätte jõudnud, kus uusi projekte ei pea kiirustades ette võtma. Kõiki need istumise ja aiaimetlemise kohti tuleb ju ikka võimalikult palju sihipäraselt kasutada.