Friday, March 16, 2012

LOOMINE

l                     Kevad on suures hoos, päike-veed möllavad.Taimed ärkavad. Linnud lustivad.
Uus kevad,uued tööd,uued õied ja nende kirjapanek on peagi käes ja ma olengi õigeks ajaks oma aia senise ajalooga ühele poole saanud. Praegu ma mõtlen, et küll on hea, et alustasin sügisel uuesti oma blogi kirjutamist. Nüüd, kus kõik meie tegemised ja aia rajamine on ilusasti ritta saanud, on ka endal sellest perioodist mingi korralikum ülevaade olemas. Selle mõne kuuga käsin oma elust läbi 24 aastat! Aiale on päris esimestest istutustest kulunud 14 aastat.
 Vanu fotosid sorteerides ja vaadates meenusid paljud sündmused ja inimesed, kellele olen väga tänulik ja kelleta poleks meil niisugust kodu, millest olin alati unistanud.
Kõigepealt olen väga tänulik oma mehele, kes tuli kaasa minu unistustega kodu ja aia rajamisel ja on mind alati toetanud kõigil ümber-ja uuestitegemistel.
 Väga tänulik olen oma vanematele, kes laitsid maha vana restaureerimise ja olid igati abiks uue ehitamisel.Olen väga tänulik abikaasa vanematele, kes olid igal vabal hetkel meiega kodu loomisel. Väga tänulik olen oma vennale, kes oli nõu ja jõuga igati meile abiks.
Eriline tänu meie lapsekestele, kelle abi oli väga suur. Tollal käis ehitamine ju oma jõu ja rahadega. Seega tuli loomise kõrval ka raha teenida. Kust raha tuli?! Need olid varajased kartulid, säilituskapsad ja suhkrupeedid. Sellega kaasnes meeletu töö. Kevaditi kartulite idandamine, kapsaste ettekasvatamine, kapsaste hooldamine-koristamine, talvel nende puhastamine. Peetide hooldamine-koristamine. Enamasti kõik laupäevad-pühapäevad olime vajalikel töödel. Suviti ka argipäeva õhtutel. Hetkel on küll lastest väga kahju, et võtsime neilt osa lapsepõlve vabast ajast raskete töödega. Õnneks nad mõistsid kodu rajamise vajadust,  oskavad täna ise oma teel väga hästi edasi minna ja tulevad alati siia meelsasti tagasi.



Õues on niiii ilus ja tore ja mida päev edasi, seda rohkem saab seal olla ja toimetada. Nüüd saan päevikuga edasi minna juba koos uue kevadega

6 comments:

Nodsu said...

Tänud seda kõike kirja panemast ja teistega jagamast, väga põnev on olnud seda jälgida! Olete loonud tõeliselt kauni kodu, kuhu usun, ihkab iga hing tagasi, kes seal kord olnud ja kasvanud! Tõeliselt tublid olete!

MUHEDIK said...

Kord juba kirjutasin kuskil, et kõik "Aed ajas" lood on väga südantliigutavad, kõik nii erinevad ja ometi milleski väga sarnased. Aitäh!

Aga kas need sulamisefotod on Sul juba tänavused?

haavaemand said...

Sina ja Sinu suguselts on teinud suure ja tänuväärse töö Kodu loomisel. 24 aastat on pikk aeg!
Ilma Sinu aias kordagi viibimata on mul ometigi juba lemmikkohad tekkinud - tiik kiviääristusega, hostade ja iiristega (või olid need päevaliiliad) ja see maja süles olev peenar.
Aitäh!

helleaed said...

Aitäh, et oled meiega jaganud oma imekauni aia loomise lugu.

isehakanud lillekasvataja said...

Töö kiidab tegijat. Aed on tõesti väga ilus.
:D ja annab lootust, et ehk on kord meiegi aed nii ilus

KIMALANE said...

Tänan kõiki lugejaid toetavate mõtete ja heade soovide eet!
Oli rõõm seda teiega jagada.
Täna on küll tormine ja tuisune aga ikkagi ilusat kevadet!