LOOMINE-22.vesi

Meie krundil, majast eemal, oli üks niiskem koht, kus vesi seisis poole suveni. Otsustasime seda veidi süvendada ja laiendada, et sinna tekkiks looduslik korralik puhta veega tiik. See oli nii suur töö, et appi tuli võtta rasketehnika

Aga tulemus ole seda väärt, tiik täitus ruttu, vesi oli puhas ja kogu ümbrus muutus tundmatuseni

aga kaldad olid pikka aega peale planeerimist väga porised.ja see rikkus üldmuljet

.
Peale esimesi öökülmi kattis veepinda kerge jääkirmetis

talvel aga lustivad siin jääl lapsed



Tiik ja tema ümbrus on mattunud lumme

Kaevamise ajal tuli süvendist välja hulgaliselt uhkeid kive. Need sammaldunud aga on puude all oodanud aastaid. Seda uut veesilma vaadates mõtlesin, et rajan ka sinna lillepeenrad, aga vist on parem kui ma istutan olemasolevatele puudele lisaks mõne pilkupüüdva lehestikuga puu või põõsagrupi ja jätan selle koha hoopis looduslikuma välimusega. Tõenäolisemalt vajab koht lisaks sillakesele ka mõnd pinki.

Ma armastan vett, see lihtsalt peab aias olema, eriti neis kohtades, kus mulle meeldib istuda .Esimese kunstliku veesilma rajasin maja peasissekäigu lähedale. Vooderdasin ta kividega  ja istutasin ta juurde mõned kaldataimed.

Teise lehtla juurde.

Ja et kõigest sest veel küll ei saanud, siis ehitasin oja aiamajani. Ka siin kasutasin kive nagu mujalgi. Erilisel kohal siinses kaldahaljastuses on siberi iiriste sordid. Mida suuremaks need puhmikud kasvavad, seda ilusamaks ja pilkupüüdvamaks kogu kallas muutub,

Aga kõige esimene ja kõige hädatarvilikum veerajatis õues on kaev. Koha tema tarvis otsis vitsamees ja kaev on meid truult teeninud kogu selle aja, mil me siin elame. Ka kõige põuasemal ajal pole meil veega mingeid probleeme olnud.