Ei tule kohe meelde kõiki kevadisi suuri õitsejaid, et neid meenutada fotodega. Kurb on ka see asi, et kõigist põõsasest ja puudest polegi fotosid tehtud. Alles nüüd, kui aed hakkab juba ilmet võtma ja aega rohkem mõtiskleda ja vaadelda, tuleb ka fotokas meelde. Mõne taime jaoks on ka juba hilja, sest tal on meie aias aeg täis saanud.
Ma olen küll väga tänulik oma pere fotograafidele, kes on jäädvustanud palju taimi ja peenraid. Soovin, et nad kodus olles ikka jalutaks aias ringi ja teeks mõned klõpsud. Nemad ju näevad ka kõike hoopis teise nurga alt..
Tulevikus on hea vaadata oma kätetööd. Seega, aeda minnes, pistke fotokas tasku. Ei tule tulevikus kahetseda tegemata tegusid!
2 comments:
Kuna detsember läheb lennates, siis ei peagi enam nii väga pikalt ootama, et sellist vaatepilti ka päriselt nautida.
Tore,tore!
Jah, olen sel aastal kõigi nende meenutuste keskel, siis ei tundugi see kõle sügis nii pikk. Ja varsti hakkab ka loodus mõtlema ärkamise peale, sest kui päike ennast pesas keerab, on kohe tunda muutusi. Juba nädal peale pööripäeva on päev kukesammu võrra pikem. Nii et varsti,varsti...
Post a Comment