VAIKUSE aeg

        Vaikuse aeg, loodus hakkab puhkama. Ja tore, kui vahest päike särab ja teeb meele rõõmsamaks.

                                                      Ka loomad toas naudivad päikeskiiri.

                       Mõned põõsakesed on ennast unustanud või pole märganud, et talv hakkab lähenema.

 See taim pidi küll lill olema. Kas pole mitte kirjulehine krüsanteem?! Aga temast on põõsas saanud. Oli vahepeal maaga paralleelselt ja lume all. Aga tänaseks on ta jälle uhkes iluduses.

 Ei roosidki mõtle talvitumisele. Ehk peaks neid pisut tagasi lõikama, et saaks aru, et puhkeaeg on käes?!

                                      Mõned teisedki taimed on  täis jõudu edasi kasvamiseks.

 3 tamme ja kõik isemeelt; kes laskis lehed maha, kes kuivatas-ja kes mõtleb vist lehed ületalve pidada.

                               Meie kaunis punahuul, iga sügisene silmarõõm, siia pimedasse aega.

 Hommikused kohvijoomised. Nad ,,peavad,, alati süles olema ja jälgima, et ehk muidu vast teeme midagi valesti.

Temal on vaja jälgida, et toidupalad õigesse kohta jõuaks. Sõbranna sätib kartulitükke mullakamara alla.

ILUS TALV

                  Ei tekita talv minus erilisi tundeid! Võin ka öelda, et pole ma ,,talveinimene,,. Aga....

                ometi lähen õue ja imetlen seda lumehelveste sillerdust ja lumest tekitatud kauneid figuure.

 Vajadus on ka   see jäädvustada  ning  jagada teistelegi . Olemas nüüd  uus fotokas, et teha korralikke pilte aga see ei taha mu käes veel õigesti töötada...palju on veel õppida.

 Selle aasta talv on minu arust väga ilus: palju päikest ja vaikust. Nagu tänagi...muinasjutuline! Ei torme ega tuiske, mis teevad ilma koledaks.

                  Loodan, et mõnigi pilt annab edasi selle emotsiooni, mis ma ise täna just õues kogesin!

                                Ikkagi tore, et elame selles kliimavöötmes! Milline mitmekesisus!

TALV TÄNA JA MULLU

Talv on ilus oma mitmesuguse palge poolest: on härmatist, on jääd, on lumesillerdust jne. Seda on mõnus vaadelda ja ka jäädvustada.

                                  Kui paljust ilu nautimisest jäävad ilma inimesed, kes pole talvega kohtunud.

                                              Milliseid vorme kujundab lumi ja tuisk.

              Tänu meie pere fotograafile, mitte kutseline, on meie albumis ikka väga ilusaid võtteid.
              Ma ei tea, miks ta küll veel fotonäitust pole  teinud. Selle nimeks on tagasihoidlikkus!

                                             Möödunud aastal ei mahtunud lumi hoovi ära.

                        Vahest teeb loodus ka selliseid üllatusi! Hakkad koju jõudma ja väravakaar  ees!

                                                                         Talvejäägid.

Keegi ütles ilusasti, et pilt räägib enda eest. Nii ka kordan uuesti, et looduse ilu ei suuda sõnadesse panna aga küll väheke pildile.

TALVE HOOVÕTT

                                                         Päike: hüvasti aasta 2011!

                                                      Päike: Tere hommikust aasta 2012!

                                                               Ikka väheke lund ka.

                                                             Päev juba natuke pikem.

                                              2.jaanuaril oli väljas veel  kell neli ilus valgus.

                                         Jaaa..ka nii läheb puu puhkama, et jagab toitu lindudele.

                                                    Meenutus aastast 2010, 1.jaanuar

Talv võtab küll hoogu sel aastal  üsna pikalt. On olnud tormi ja rahu, on olnud päikest ja veidi lundki. Öeldakse ju, et ega talv taeva jää!  No siis ta ka kunagi tuleb. Eks siin saavad sõna sekka öelda Ilmavaatleja päevaraamatu kirjutajad, et see talv ei ole ju eriline. Me ise märkame elu teisiti kui näiteks 5 aastat tagasi.
Milline imeline päev oli tänavune 1.jaanuar. Milline päike, rahu ja vaikus. Oleks kogu aasta selline..
Käisime metsas jalutamas. See oli sõnulseletamatult kaunis; mägine mets, kus  vaid sirged männitüved, mille vahelt piilus päike. Metsa all sammal vaheldumisi põdrasamblaga, mida kattis õrn lumekirme.Vaikus! Mitte ühtki linnupiuksu. Meie karvane hundukoergi ei teinud ühtki haugatust. Noo ja nagu ikka,  polnud  jälle kaasas fotokat. Rahustuseks võin öelda, et egas pildile ei suuda panna seda kõike, mida silm näeb ja süda tunneb.
Ja varsti ongi  käes aeg hakata kevadeks plaane tegema. Õnneks läks see pime sügisaeg kiiresti. Eks ikka tänu blogindusele. Seega julgelt edasi!                                                               

AASTA 2011, 29.dets.

Tormi ja päikest,  lund ja vihma. Mida kõike on selle aasta lõpus olnud.
Täitsa vahva! Nii mitmekülgne. Ei lähe tüütuks.
See sobib küll metsloomadele ja  korvab möödunud aasta kahjusid. Lehtedes kajastati, et kitsekesi hukkus eelmisel aastal arvukalt.
Kuid mis toimub taimedega näeb alles kevadel. Eks ikka, nõrgad hävivad ja tugevad jäävad. Tihti olen kadunud taimede asemele uued ostnud, kuid pole veel saanud õppust, et loodusega pole mõtet võidelda. Eeloleval kevadel püüan targem olla.
On nagu on!