ETENDUS

                                                 Hommikul, kella 5-6 ajal toimus see etendus.

                                                    Kes ta on?! Kes ta on!?

AIA KÜLALISED- I osa

                     Paar aastat tagasi oli tema agar aia külastaja. Kahjuks pole enam näinud. Ilus linnuke.

 Tema pere on meie igapäevane külaline ja jagavad  territooriumi väga kenasti. Öeldakse, et ei sobi kokku harakatega. Küll ei saa nii öelda.

                                     Kui koerakausis on toit otsas, siis sobivad  päris hästi ka tangud.

 Nemad on juba meie pereliikmed, sest kui me oma majja kolisime, olid nad kohe kaaslasteks. Palju aastaid oli pesa rõdul või pööningul. Kui selle kinni tegime, kolisid nad aida juurde. Vahest käivad ka linnulaualt tangu näksamas.

                          Haruharva on näha meil ka mõni leevike. Toitu on, võiks neid rohkem meile tulla.

              Ka temalgi, pistrikul, läks kõht väga tühjaks. Kas tuli teri sööma? Eks ta ikka jahib pisilinde.

Neid linnukesi hakkasin armastama alles hiljuti. Lapsepõlvest tuli kaasa teadmine, et nad on ,,tüütud,, linnud.
Õnneks tehti selgeks hea inimese poolt, et nad tegelikult on suvel kõige suuremad sitikate hävitajad aedades. Aitäh!

 Meie omad kassid õues ei käi. Tema tuli meile kui tõime noore koera, septembris sündinud. Kass  oli meil kogu talve: sõivad koos ja  magasid koos  kuudis. Kevadel aga läks uutele teedele. Rohkem pole meile tulnud.

                                         Tuvipaarile tulevad ka vahest külalised ja ikka hulgim

 Siin on raske aru saada, kes seal puu otsas on. Need on pääsukesed! Nad teevad  augusti kuus kogunemisi ja ühtseid lende ja siis maanduvad selle kuivanud männi otsa. Meie endi juures on mõni aasta 25-30 paari. Oleme ise pesad teinud ja pannud räästa alla. Oli aga tore jälgida nende tegemisi paari meetri kauguselt. Kahjuks möödunud aastal avastas rähn, et see on hea söögilaud ja tegi puhta töö. Pääsukesed kolisid küll puukuuri ja lauda lakka aga nende toimetamised jäid meile kaugeks.Tore, et meile ikka jäid.

 Meil on pikk viirpuuhekk, 100m ja milline pidu seal käib hilissügisel. Neid siristajaid, mul ei tule hetkel ta õige nimi meelde, on seal kõhtu täitmas ikka päris palju. Minu teada on nad siin läbilennul.

                   Tema toob meile aegajalt titeuudised. Tore ikka ette teada, mis varsti toimuma hakkab.

 Talvike siblib ka koos varblastega. Ega teda nagu ei märkagi, kui vaid kollane triibuke tiiva peal.

 Tihaseid on vahest 4-5tk  palli ümber. Varem aastatel käisid ka soo- ja sinitihased. Nüüd pole enam näinud. Miks?

                                                       ,,Mõista mõista, kes ma olen!,,

                                                    ,,Mõista mõista, kes ma olen!,,
Jätkan sügisel, sest märkasin alles nüüd, kui paljudest külalistest polegi pilti. Kevadel-suvel  kõikjal elu keeb ja naudid seda ning pildistamine ei tule meeldegi. Nüüd võtan kohustuseks, et kedagi ei unusta pildistamast.

LEMMIKUD

 Tänane õuevalvur koos sõbrannaga.

Unine toavalvur

 Isepäine kaisukaru. Sööb,valvab ja magab. Kaissu tuleb haruharva.

 Kaisukaru, kes vaid süles ja põues olekski. Temal jagub küll lõpmatult palju seda hellust.

Need fotod on juba kõik minevikust

Minu  ja mu abikaasa lapsepõlvemaadel on alati olnud lemmikloomad. See tava on jätkunud ka meie ühises kodus.
Ei oska me ilma  kassi või koerata elada. Eks see ole meie kiiks. Ka lapsed  on  alati vajanud kedagi, kellega mängida. Küll on kasse ja koeri riidesse pandud ja neid kärutatud. Või siis poisid võtsid alati koerad kaasa oma onnimängudele. Ka mehele meeldis koos koeraga jooksmas käia või rattaga sõitmas, ka metsas jalutuskäigul on tal ikka koer seltsiliseks. Ja kui mina toimetan peenral, siis leidub kindlasti valvur, et jumala eest keegi ei tuleks häirima-segama.  No ikka vahva küll!
Kunagi olid meil tiukrikanad, kanad, pardid ja kalkunud. Toredad linnud kõik, aga aeg sai täis ja tulid teised huvid. Ka lambad ja kitsed on siin oma elu elanud.  Lammast ei pidanud miski aed ja kitsed käisid koos kanadega õrrel. No täitsa lõpp! Mul nende jaoks närvi ei olnud. Otsustasime edasi elada rahulikumat elu, aga mitte ilma koertest-kassidest sõpradeta.
Aga suur sõprus kujuneb ka taimedega. On ju  neid, kes peavad kindlasti aias olema näha, kuulda ja tunda. Sellest juba teinekord.