Friday, January 13, 2012

AIA KÜLALISED- I osa

                     Paar aastat tagasi oli tema agar aia külastaja. Kahjuks pole enam näinud. Ilus linnuke.
 Tema pere on meie igapäevane külaline ja jagavad  territooriumi väga kenasti. Öeldakse, et ei sobi kokku harakatega. Küll ei saa nii öelda.
                                     Kui koerakausis on toit otsas, siis sobivad  päris hästi ka tangud.
 Nemad on juba meie pereliikmed, sest kui me oma majja kolisime, olid nad kohe kaaslasteks. Palju aastaid oli pesa rõdul või pööningul. Kui selle kinni tegime, kolisid nad aida juurde. Vahest käivad ka linnulaualt tangu näksamas.
                          Haruharva on näha meil ka mõni leevike. Toitu on, võiks neid rohkem meile tulla.
              Ka temalgi, pistrikul, läks kõht väga tühjaks. Kas tuli teri sööma? Eks ta ikka jahib pisilinde.
Neid linnukesi hakkasin armastama alles hiljuti. Lapsepõlvest tuli kaasa teadmine, et nad on ,,tüütud,, linnud.
Õnneks tehti selgeks hea inimese poolt, et nad tegelikult on suvel kõige suuremad sitikate hävitajad aedades. Aitäh!
 Meie omad kassid õues ei käi. Tema tuli meile kui tõime noore koera, septembris sündinud. Kass  oli meil kogu talve: sõivad koos ja  magasid koos  kuudis. Kevadel aga läks uutele teedele. Rohkem pole meile tulnud.
                                         Tuvipaarile tulevad ka vahest külalised ja ikka hulgim
 Siin on raske aru saada, kes seal puu otsas on. Need on pääsukesed! Nad teevad  augusti kuus kogunemisi ja ühtseid lende ja siis maanduvad selle kuivanud männi otsa. Meie endi juures on mõni aasta 25-30 paari. Oleme ise pesad teinud ja pannud räästa alla. Oli aga tore jälgida nende tegemisi paari meetri kauguselt. Kahjuks möödunud aastal avastas rähn, et see on hea söögilaud ja tegi puhta töö. Pääsukesed kolisid küll puukuuri ja lauda lakka aga nende toimetamised jäid meile kaugeks.Tore, et meile ikka jäid.
 Meil on pikk viirpuuhekk, 100m ja milline pidu seal käib hilissügisel. Neid siristajaid, mul ei tule hetkel ta õige nimi meelde, on seal kõhtu täitmas ikka päris palju. Minu teada on nad siin läbilennul.
                   Tema toob meile aegajalt titeuudised. Tore ikka ette teada, mis varsti toimuma hakkab.
 Talvike siblib ka koos varblastega. Ega teda nagu ei märkagi, kui vaid kollane triibuke tiiva peal.
 Tihaseid on vahest 4-5tk  palli ümber. Varem aastatel käisid ka soo- ja sinitihased. Nüüd pole enam näinud. Miks?
                                                       ,,Mõista mõista, kes ma olen!,,
                                                    ,,Mõista mõista, kes ma olen!,,
Jätkan sügisel, sest märkasin alles nüüd, kui paljudest külalistest polegi pilti. Kevadel-suvel  kõikjal elu keeb ja naudid seda ning pildistamine ei tule meeldegi. Nüüd võtan kohustuseks, et kedagi ei unusta pildistamast.

5 comments:

MUHEDIK said...

Nii tore postitus, eriti vahva on linnumajas see kurjamist kass:)

Need siristajad, kelle nimi Sul ei meenu, on siisikesed.

Ja see mõistatus võiks ehk olla äkki mõni veigela, õit oleks võinud veidi küljelt pildistada, nii ei saagi hästi aru.

Per Aspera ad Astra said...

Emme mõtles nende mõistatuste all ilmselt ikka putukaid, kes õite peal :)

Milda said...

Esimesel pildil on vist pasknäär.
Mul on üks söötmiskoht otse akna taga terrassil ja eelmisel aastal ta käis mitmel korral, on suur ja ilusate värvidega lind.
Akvaariumit mul pole, siis ongi linde väga rahustav jälgida ja mida rohkem neid toidad, seda rohkem neid suvel aias on!

Unknown said...

Küllap pasknäärid käivad Sul endiselt külas, aga salaja. Nad on üliarad. Siristajad on siidisabad. Praegu on nad taas Eestit väisamas.
Paistab, et Su on samuti kui mul, et aialinde on viimasel paaril aastal vähemaks jäänud. Nõus Muhedikuga, tore postitus.

KIMALANE said...

Küll on tore teie postitusi lugeda.... on soovitusi ja tuult tiibadesse andvaid mõtteid.
Väga tänan!