Kõigepealt ehitasime keldri, sest oli ju vaja kapsaid-peete-kartuleid kuskil hoida. See oli tookord meie tuluallikas, mis võimaldas meil kodu ehitada. Ehitamise käigus sai muretsetud tööriistu, ka neid ei jõudnud kogu aeg kaasas kanda ja nende hoidmiseks oli samuti vaja ruum teha. Seega kerkis metsa alla onn. Ta teenis meid ikka üsna kaua aega, kuid mälestuseks pilti ei ole.Kahju!
Edasi! Kuidas sa toimetad, kui vett ei ole. Leidsime õnneks kaevumeistri, kes pani kaevu vitsaga paika ja just sinna kohta, kuhu oli maja planeeritud!!! Taevale tänu, et tegime sellises järjekorras, muidu oleks maja ehitanud veesoonte peale.
Edasi kerkisid karjaköök, laut, heinaküün, garaazid,ait, puukuur ja kasvhoone. See oli ju aeg, kus tuli kõik ise kasvatada. Nüüd on hea, lähed poodi ja võta mida tahad. Milline valik! Unustada ei tohi vaid, et millises pakendis on toit ja mida ta sisaldab. Kõigele vaatamata on ikkagi hea kui kasvõi natuke värsket kraami on võimalik enda aiast võtta.
Möödunud aastal vahetas kasvuhoone oma kesta juba neljas kord. Oh, millised ümberehitused. Ja ka rahaline kulu! Nii on nende odavate asjadega . Lõppude lõpuks tuleb kõik kallim kui oleks kohe kvaliteetselt-kallilt teinud. Kasvuhoone ümbrus on võrreldes algsega tänaseks küll tundmatuseni muutunud, olen teda veidi peitnud põõsaste vahele.
Enne, kui midagi looma hakata, tuleb pikalt mõelda ja arvutada. Kuigi eksimusi on palju olnud, ega sellest veel alati pole õppust saanud. Ikka istutame taimi ümber teise kohta ja teeme peenraid teistsuguseks.
1 comment:
Kaks viimast pilti on väga ilmekad ja kihvtid :)
Post a Comment