Vaade meie aeda 2001.a. kevadel.. Selle suurus oli 50x50m. Nii need krundid kunagi ju ka anti. Seetõttu oli aias väga umbne tunne. Kohe, maja lõunaterassi ees olid puud ja põõsad. Krundi olime piiranud aia ja kuusehekiga, mis oli juba päris suureks kasvanud.
Tol suvel hakkasin otsima sellele lahendusi ja võimalusi, kuidas võiks kujundada aeda nii, et me seal hästi tunneksime. Õnneks leidsin Teejuhi, temast kirjutasin eespool, kes soovitas taraga edasi liikuda ja teha kõigepealt aed suuremaks. Väljakäidud mõte oli esialgu hirmutav, sest ees ootas väga suur töö. Sellel pildil juba ongi aed ja ka hekk edasi viidud kartulimaa taha.
Pilt sügisest 2001 aastal. Tekkinud oli suur-suur lagendik ja mind vaevas, kuidas see küll saab sisustatud!! Jah. Inimene ei oska olla ilma muretsemata..Tegelikult oli nüüd ju võimalusi palju tekkinud. Hakka vaid otsast peale.
Siin on juba järgmise aasta suvi.
Ja aasta 2003, suvi. Ikka veel ei midagi erilist.
Oli tarvis varem valminud aiaäärse nn inglise peenraga kuidagi edasi minna, sest pikkust on tal ju 100m, aga jättis ta millegipärast pooliku, lõpetamata mulje. Samas oli ka soov jagada aed ruumideks. Siis tekkiski mõte, et peenra lõppu sobiks lehtla ja siis saame selle juurde teha pikale peenrale suurema kaare.
Võtab ilmet!
Ilus juba! Lehtla kõrvale istutasime ka mõned huvitavad põõsad ja madalakasvulised puud.
Võtab veel aega, et saan kõik peenrad kaetud multsiga ja ääred korretseks tehtud.
Lehtla kõrvale jäi selline tühi koht ja tegin sinna pisikese basseini. Sinna olen kogunud siberi iirise mõned sordid ja hostad. Kohake sai päris armas!
Peenrakaar aastal 2010.
Sügis aastal 2011
HOSTAD: Meie hostakesed. Need istutasin teisele poole lehtlat esialgu murusse Mulle nad väga meeldivad. Võiksin nendega katta kogu aia.
Peenar läks käest ära!. See umbrohi on jube tüütu kraam. Temaga tegelemine...milline aja raiskamine. Aga samas, kui peenar saab kitkutud, on ikka suurepärane tunne. Milline ilus vaatepilt siis avaneb.
Käsitsitöö vähendamiseks hakkasin peenraid katma kooremultsiga
Möödunud sügisel sain hostasid juurde 13 sorti ja ka jõudsin ka kogu peenra korda teha.Esialgu tundub koorepuru väga räpane. Lohutan ennast sellega, et kui tänavu saan ka peenra ääre tehtud ja puhmad suuremaks kasvavad, on ikka ilus küll. Nii me liigume tasapisi aiaga edasi ja loome oma paradiisi.
Vaade meie aeda 2001.a. kevadel.. Selle suurus oli 50x50m. Nii need krundid kunagi ju ka anti. Seetõttu oli aias väga umbne tunne. Kohe, maja lõunaterassi ees olid puud ja põõsad. Krundi olime piiranud aia ja kuusehekiga, mis oli juba päris suureks kasvanud.
7 comments:
Veesilm on imeline!
Ei ole loomult kade inimene, aga kui vaatad nii teistes kui Sinu blogis neid mastaape -missugused suured alad on haljastatud ja hooldatud, siis ikka väike ussike urgitsema hakkab, missugune energia - müts maha sellise jõudlusega inimeste ees!
Lagedast heinamaast/juurikap6llust aia synd on imeline, sa naudid juba aia loomist selle algusest peale. Muide on Su kodu ka v2ga ilusas kohas (kuldsed rapsip6llukynkad). Ja nagu Milda ytles, tuleb kiita ka Su usinust ning j2rjekindlust.
See, et arenevas aias taimi korduvalt ymber kolitakse, on ilmselt v2ga tavaline. Olen ka istutusalasid loonud ja ymber kolinud, vastavalt sellele, kuidas tyhjale kohale rajatud aias tekivad erinevad k2igurajad ja ruumid.
Muljetavaldavad muutused. Olen alati mõelnud ja öelnud, et see loomisprotsess ise on sageli palju huvitavam kui tulemus ise, olgugi, et just selle viimase nimel me ju tegutsemegi. Tulemus on Sul ka imeline.
Pole see koorepuru midagi nii hull, praegu ta lihtsalt domineerib pisikeste taimede üle, juba selle aasta sügiseks on pilt oluliselt muutunud.
Vau! Väga ilus ülevaade! Ja suurepärane töö selle lehtla ja selle ümbrusega.
Unistada ja luua on imeline.
Ma arvan, et see on meil emapiimaga kaasa antud, vähemalt siin aalujate klubis. Edu kõigile!
Iga kevad on tunne, et teeks midagi uut. Aga vaid kui oleks paar käsi, kes peenraid rohiks ja peenraääri korras hoiaks.
Jah, sellega on tõesti nii, et küll külvaks, istutaks, kastaks, riputaks kanakakat, imetleks, aga vat rohida ei meeldi. (ohh...)
Post a Comment