Ammu-ammu, aastaid tagasi, oli majaesine tühi ja troostitu. Sedasi mõtlen praegu. Aga tollal oli väga hea tunne kui saime maja valmis ja sisse kolisime. Tühjust hakkasime märkama alles pärast esmase eufooria möödumist.
Tore oli unistama hakata, kuidas maja ümbrus kujundada. Veranda kõrvale oli jäänud mullahunnik.Siia kile-kivid peale, põõsasmaranad ka ja ilus peenar oligi valmis. Olin seda meelt, et peenar teha vaid ühe sordi taimedega. Aga siis anti nõu, et lisa sellesse peenrasse meeleolu ja rütmi tekitamiseks paar sammasjat kadakat. Mõte, mis tundus mulle algul väga võõras. Aga ma istutasin nad siiski ja tulemus muutus silmnähtavalt. Nüüd imetlen alati peenraid, kus on kokku pandud erineva kuju ja iseloomuga sorte ja värve.
Elulõngad kaunistavad ja varjavad seinal pääsukeste toimetuste jääkisid. Räästa alla panime mõned pesad ja kiigelt on hea jälgida nende elukest.
Mul on selline kiiks, et ümber maja peab mingi kaitsering olema. Lõunasse sai liiliapeenar.
Lääneküljes on roosid. Kõik nad on majale üsna lähedal.
Seda oli veel vähe!!! Tegin sinna lähedale ühe nutsu mägisibulatele.
Algul tundus see mulle üsna ilus aga kui mu silmad lahti tehti, " mida sa ennast ja maja kägistad, ise armastad avarust", ma võibolla isegi veidi solvusin. Aga nüüd on see ahistatus mind nüüd ikka päris tõsiselt häirima hakanud, sest teerajad muutusid ebamugavalt kitsaks ja vaatamata sellele, et taimed on nii lähedal, on neid raske vaadata.
No ei märka kohe, mis saab ilus ja mis ei saa. Unistades tundub kõik hea, aga reaalsusse viies ei loksu ta just hästi paika!
Pingsalt mõtlen, et kuhu omad mägisibulad panna. Kiviktaimlasse on nad pisut väiksed...kaovad teiste vahele ära ja ..., aga mingi distants nende imetlemiseks peab ju olema.
Eks aeg annab arutust. Ruumi meil aias on ja ükskord turgatab kindlasti hea mõte. Arvan, et nende jaoks ei ole veel õige koht valmis, aga see praegune lahendus on lausa halb.
Varsti on kevad ja pääseb tegutsema. Kuigi täna tuleb kõvasti lund, kohe kotiga. Tuiskab. No ehtne talv. Ega ta taeva ei saanud jääda nagu vahepeal tundus. Naudin talve aga haruharva. olen tegelt kevadeinimene, aga ka talv on ikkagi omamoodi ilus.
7 comments:
Mägisibulad on ilusad mingi kiviaiajupi peal ehk nö kivist kõrgpeenral.
Mina muidugi märkasin kõigepealt seda kutsikanunnut :D
- Lilla mantel ruulib :D
- Mu meelest ei olnud ka esimestel piltidel häda keskit - ilus oli see avar ja lage majaesine :) Mitte et praegu kole oleks muidugi :)
- Mina talve ei armasta.. :D Kui, siis aknast vaadata on hea, aga sellega asi piirdub.
Oooo, küll Sa välja mõtled. Mõned Su aiaosad võiks aiakujunduse õpiku lehekülgedele seada. Lase neil olla, hea mõte tuleb iseenesest, mitte probleemile kogu aeg mõeldes.
Kujundad hoopis suurema ala, kus ka meie vapililledele koha leiad.
Mõned möödaminnes tehtud märkused on mindki vahel riivanud, aga kui esimene kõõks üle, siis võib mõnest vihjest päris hea idee tulla:)
Ilus aed ja kindlasti läheb aina põnevamaks!
Ilus maja, ma armastan puumaju:-)
Su istutusalad on harmoonilised, okaspuud s2rasid eriti.
N6us teiste aednikega - m6ni asi lihtsalt ei leia kohe oma kohta. Taimede kolimine on vist k6igile tuttav.
Vbl napakas idee, aga ma n2gin kunagi netis jumalikku moldaeda e suurt kivianumat m2gisibulatega ja ei suuda seda unustada. Ka Tartu Botaanikaaias on m.sibulad lillekastides, kompositsioonis eri v2rvi graniidist l6igatud plaadiservade/ribadega. Ehk on Sul sest jutust abi:-)
Saan häid soovitusi, aitäh.
Milline idee rohkem särama lööb, eks selle viime ellu.
Post a Comment