Wednesday, February 15, 2012

LOOMINE-15.park

 Kui olime oma aia piirid edasi viinud ja tekkinud oli suur tühi väli, siis see hirmutas meid, et mida sellega peale hakata. Appi tuli hea sõber, ta soovitas kõige kaugemasse aiasoppi, krundi läänepiirile, kus varem kasvasid juba mõned kased, rajada pargi. Endamisi mõtlesin, et.sellega on aega küll,  esmalt on tarvis teha peenrad ja istutada lilled
Siiski võtsin ette teekonna Järvseljale ja mõnesaja krooniga oligi meil pargi alustus olemas.Alguses olid puukesed just sellised. Mõtlesin siis endamisi, et millal küll jõuab kätte see aeg kui nad suuremaks sirguvad.


Nüüd olen oma sõbrale väga tänulik. Need puukesed, mis ma istutasin, olid küll väga pisikesed, aga ometi andsid nad aiale väga ruttu ilmet juurde. Puu ei kasva suureks aastaga. Kui ma oleksin talitanud nii nagu algul mõtlesin, oleks mul siiani seal laiutanud igav ja tühi väli. Nüüd aga on neist mõned kasvanud juba minust pikemaks ja paistavad kaugele välja. Eriti häid vaateid pakuvad nad oma värviliste lehtedega sügisel. Selleks ajaks on enamus lilli lõpetanud ja kui neid puid poleks, olekski me aed täiesti tühi, vaatamata sellele, et püsikuid on seal ju sadu. Talvel lisavad aiale värvi  okaspuud.




Mulle tundus, et puistu on üksinda väga lage, hõre ja avatud. Hakkasin siia äärde rajama lillede kollektsioone.  Kõigepealt istutasin päevaliiliad. Ostsin suurema koguse vanemaid sorte ja lisan nüüd aegajalt mõne uuema uhkuse  juurde. 

Päevaliiliate kõrvale panin aediirised. Siin on hea ja väike kallak lõunasse. Mulle tundub, et nendele hakkab see koht meeldima.

Aastal 2011 jätkasin pargi ääristamist pojengidega.

Veel olid tarvis floksid kokku panna. Algselt oli nad olid mul kitsukese ribana sissesõidu tee ääres, seal aga puudus neil vajalik ruum laiutamiseks. Siis tõstsin nad suurde aiaääre peenrasse, no ikka ei meeldinud...Nüüd lõpuks vist leidsin neile õige koha.

Meile väga meeldib, kui kadakatel  on ümber killustikumults.Selle peenraga lõpeb ka aiapoolne pargi äär ning siis edasi juba tuleb kivimägi-kivipeenar.  Aiamaja ümbrusest juba järgmine kord.

4 comments:

Tsiil said...

Puud ja põõsad ...
Enamasti algab lilledest ja kui puudeni jõuab, siis on juba asi aednik :)

Uurisin pilte ja võtan mõõtu, tänud :)

MUHEDIK said...

Puittaimed ongi need imeasjad, kes tekitavad aiast ruumi. Kui need on paigas, on aega lillepeenraid teha ja värvilaike lisada küll-küll. Siis saavad ka lillepeenrad oma õigetele kohtadele. Aga kahjuks see teadmine jõuab kohale ajaga. Ilmselt kiirustatakse lilledega seepärast, et nad annavad endast kiiresti märku, aga kahjuks, nii nagu Sa isegi märkisid, AEDA ikkagi pole. Ega minagi alustades teistmoodi toiminud, aga õnneks oli mul mingi eriline tõmme puude-põõsaste poole ja ma jõudsin selle tõdemuseni üsna ruttu.

Eve Piibeleht said...

@Tsiil, mul oli lausa vastupidi, aastaid olin veendumusel, et mu maja juurde ei tule ühtegi lille, ainult mõned puud ja põõsad :D

MUHEDIK said...

Tead, mul jäi fotosid vaadates väga kripeldama see aediiriste koht ja mitte seepärast, et nad on mu suured lemmikud, vaid seepärast, et nii Sa neid kasvatada ei saa. Ma saan nii aru, et teiste puhmikute vahelt püüad Sa umbrohust pimendamise abil jagu saada, aga aediiriseid ei saa multsida, nad hakkavad igasuguse katte all mädanema. Kui kallak on soodne, siis on Sul vaid üks võimalus, kaevata see koht läbi ja teha ta täiesti umbrohupuhtaks. Kui Sulle see seal ei sobi (ei haaku üleüldise istutusalaga), pead Sa nad kuskile puhtasse peenrasse ära tõstma, sest kui nad paljunema hakkavad, ei saa Sa seda heina sealt mingi trikiga välja ja heinas tapad Sa need kuninglikud lilled sedasi lihtsalt ära.

Üleüldse on mul murus lillede kasvatamise koha pealt suur oma kiiks, aga sellega ei pea kõik arvestama.