Kodu ehitamisega kaasnes ikka ka juurvilja kasvatamine. Aastast 1987 tuli kõik oma peenralt, eks aeg oli ka selline. Kui ise ei teinud, siis poele eriti loota ju ei saanud.
Meie kodu juures on peenramaa väga mitu korda kohta muutnud. Algul oli ta majast põhja pool, siis oli ta seal, kus praegu on park. Küll seal kasvasid suured porgandid...väikeselt alalt mitu kotitäit, ja ka praegu roosidetagune oli hea maa. Kurke sai naabritelegi jagatud.
Kui iluaia suuremaks tegime, kolisime peenardega põhja poole, aia taha tagasi Sinna sai nii kartul kui muu. Istutasime ka maasikad ja vaarikad. Ikkagi hea oma peenralt võtta nii endil kui ka lastel ja pisipõnnidel.
Mida aeg edasi, seda rohkem hakkasid kauplused müüma igasugused juur-puuvilju. Polnud nagu mõtet endal sellega vaeva näha ja köögiviljanduse võis koomale tõmmata.
Hakkasin rajama maitsetaimedele peenrat ja just lähemale, et mitte käia aia taha. Till-sibul on väga varakult oma aiast ikka mõnus võtta. Nüüd olen sinna ka palju muid taimi lisanud. Lastele meeldib eriti hästi oblikas.
Aga möödunud suvel tulid uued mõtted või õigemini tärkasid ellu vanad vajadused. Teeme uuesti maa korda porgandile, kapsale ja varajasele kartulile, et saada seda õiget, puhast kraami. Nii me liigume ringiratast.
3 comments:
Nii see ringitamine käib jah. Minu köögiviljalapil kasvavad nüüd roosid. Sel kevadel plaanin uut köögiviljalappi harima hakata. :) Sest isekasvatatu vastu see poekraam ikka ei saa. Päikesesoojad kurgid ja tomatid, mmmm.... Meie aias on tomatitel ja kasvumajal imeline külgetõmme ka lapselapse ja väikse vennapoja jaoks. Kuigi on olemas liivakast, käib triangel ja mäng pidevalt ümber kasvuhoone.
Meie köögiviljandus on pisike ja nii jääbki, aga ometi jagub sealt ka midagi veel sügavkülmikusse panna. Maitsetaimi võib väga eduliselt ka ilusates terrassipottides kasvatada.
Muidugi tasub ise natuke kasvatada, iial ei tea ju, millal tsivilisatsiooni algusse tarvis naasta ;)
Post a Comment